|
|
Uudised
¤ 5.-7.november 2009 Mardilaat Saku Suurhallis.
Sel aastal võtsime taas osa Mardilaadast. Osalesime koos Hea Villa Seltsi ja Karula ketrajatega villa töötoas. Tutvustasime maalamba teemat, õpetasime huvilistele kedervarrega ketramist ja arhailist nõeltehnikat. Väljas oli ka valik maalamba villast tooteid, mida soovijad endalegi soetada võisid.
¤ Juuni 2009
On selgunud Virumaalt võetud maalammaste tunnustega loomade vereproovide analüüsi tulemused. Tartu Ülikooli bioloog Urmas Saarma teatas, et tegu on maalammastega, mis moodustavad täiesti uue grupi. Geneetiliselt on see grupp kõige lähemal eesti valge- ja tumedapealistele lambatõugudele (maalambaid on omal ajal kasutatud ka meie kultuurtõugude aretusel).
Viru maalambaid on Sae talus ja Kiltsi niidul
¤ Mai 2009
Tartu Ülikooli bioloog Urmas Saarma on osalenud suures rahvusvahelises uurimistöös, kus selgitati lammaste geenide vahel pesitsevate viiruste järgi välja, et kodulambad on Edela-Aasiast mujale maailma levinud kahe suure lainena: esmalt niiöelda maatõud, siis villatõud. Töö ilmus ajakirjas Science.
Intervjuud Urmas Saarmaga võid kuulata siin
¤ Märts-juuni 2008 SAJA VIIKINGI MEISTRIPÄEVAD!
Et maavillane vajab ka ehet, selleks tuli Saaremaal korraldada Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel haridusprojekt nimega
Saja viikingi meistripäevad. Leisi Keskkooli noortele moekunstnikele, kes võitsid Saaremaa KOOLIMOOD 2008 III koha maavillase kollektsiooniga
From Sheep to Dress, aitasid kolme saare vinged viikingid pronksist ja hõbedast ehteid valmistada.
Muinasaja ehtevalmistamise tehnikaid harjutasid nii Saaremaa, Hiiumaa kui Ruhnu poisid. Tegelikult ei suutnud haamrist ja punsiraudadest kätt eemal hoida ka mitte Leisi tüdrukud ise. Kui Hiiumaal Suuremõisa kooli juures ja Ruhnu saarel käib juba uute ehete meisterdamine, siis Saaremaal valminud käevõrud, sõrmused ja valatud kaelaehted lähevad Leisi tüdrukuid kaunistama Inglismaale WOOLFESTile.
http://www.woolfest.co.uk/
¤ 15. detsembril toimusid Saaremaal Kaali Meteoriitika ja Paekivi Muuseumis ESIMESED EESTI MEISTRIVÕISTLUSED KETRAMISES
 Üle Eestimaa oli Kaali sõitnud pea 40 ketrajat 13 erinevast Eesti kihelkonnast, et selgitada lõnga valmistamise muistse kunsti meistrid 2007 aastal.
Võisteldi mitmes eri võistlusklassis nii kedervarrega kui ka vokiga ketramises. Kedervarrega ketramises oli tüdrukutest parim Emilia Rozenkron, neidudest Eveli Rohi, naistest (algajad) Elve Rozenkron ja Astri Kaljus. Meestest pärjati võitjateks Mart Aardam (algaja) ja Veiko Maripuu. Vokil ketramises tunnistati naistest parimaks Merike Bakoff ja seenioridest Nelly Vilsar.
Üritus sai teoks tänu Kohaliku Omaalgatuse Programmile, Leisi Värksile, Leisi vallale ning Kaali Trahterile.
Rohkem pilte meistrivõistlustest näed alajaotuse "pildid" all
¤ Eesti Maalamba Ühing palub Teid taas Kullaketrajate seltskonda!
 15.detsembril 2007 algusega kell 11.00 toimuvad
ESIMESED EESTI MEISTRIVÕISTLUSED KETRAMISES
Olete oodatud Kesk-Saaremaale, Kaali Meteoriitika ja Paekivi Muuseumisse,
kus algajatele huvilistele ketramist õpetame ja oskajad tüdrukud ning naised oma osavust ametlikult proovile panevad.
Registreerimine ja info telefonil: 52 05 331
või maalammas@maalammas.ee
http://www.maalammas.ee
Võistluste käigus valminud lõng annetatakse Leisi Keskkooli Kullaketrajatele nende kevadise moekollektsiooni materjaliks.
Üritust aitab korraldada Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Leisi vald
¤ 9. ja 10. novembril 2007 osalesime koos Kuressaare Ametikooli ja Veiko Maripuuga MARDILAADAL. Teemaks oli "Otsides Saaremaa lõnga" 
¤ PRESSITEADE
17. novembril osalevad eesti põlistõugude säilitamisest huvitatud spetsialistid Põllumajandusministeeriumis
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 koostamise raames toimuval maalamba teemalisel nõupidamisel.
Arvestades meie maaelu järgmise kuusaastaku plaanides selliseid olulisi teemasid nagu geneetiliste ressursside säilitamine ja maaelu mitmekesistamine on põlisel villaandjal selles kindel koht.
On majanduslikult oluline kasvatada suurtootmiseks aretatud globaalseid tõugusid ja sama oluline säilitada tihedalt meie kultuuri ja loodusega seotud vanad tõud.
Maalamba eellased on meie aladel elanud vähemalt 4500 aastat ning on omanud siinses kliimas inimese eksisteerimise seisukohallt üliolulist rolli - ilma villata lihtsalt ei oleks meie kultuuri saanud kujuneda.
Eesti Maalamba Ühing on esitanud maalamba säilitamise plaani läbi selle kodulooma põlise kasutusala, toetada tuleks sellist maalamba kasvatajat, kes tõesti seda kodulooma villa eesmärgil peab. Koos villalamba kasvatusega äratatakse ellu kindlasti kodused villa töötlemise võtted, kuid majanduslikult on väga tähtis rajada erastamise tuhinas hävitatud vanade villavabrikute asemele uued väikesed villatööstused, milline tegevus Eesti Maaelu Arengukava maaelu mitmekesistamise ja mikroettevõtluse teemadega suurepäraselt haakub.
“Meil on 4 aasta jooksul olnud erimeelsusi Maaülikooli õppejõudude ja mõningate ametnikega, kes valdavad suurepäraselt küll tõuaretust, kuid maarahva karjakasvatuse ajaloost ei tea nad kahjuks midagi.
Viimane teema ulatub meie maal siiski tuhandete aastate taha kui tõuaretuse lugu mõisates algab vaid 200 aastat tagasi. Maalammas ei hakka kunagi võistlema eesti lihalammastega ega rootsist imporditava odava villaga. See ei ole põlistõu säilitamise eesmärk. Küll aga on see on bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse alleshoidmine tulevastele põlvedele.”
¤ Lõpuks on MAALAMBA OLEMASOLU TEADUSLIKULT KINNITATUD. 17.oktoobril toimus Tartus Ajaloomuuseumis projekti "Maalamba kui põlisväärtuse säilitamine Eestis" lõpuseminar, kus avalikustati projekti käigus lammastelt võetud vereproovide uurimise tulemused. Soomes tehtud geenianalüüside käigus võrreldi neid proove ümberkaudsete maade kultuur-ja põlistõugudega ning uuringud kinnitasid veenvalt, et 143 lammast 212-st eristuvad meil levinud kultuurtõugudest ega ole määratlevad ka ristanditena.
 Pildil Tartu ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi vanemteadur Urmas Saarma kinnitamas oma ettekandega maalammaste olemasolu.
¤ 7.otoobril leidsid Leisi endises kangavärvimise ja -vanutamise vabrikus aset järjekordsed Kullaketrajate Villapäevad. Seekord oli teemaks kedervarrega ketramine. Meie suureks heameeleks oli kohale tulnud hulga huvilisi üle Eesti. Täname kõiki osalejaid!
 Rohkem pilte sellest sündmusest näed alajaotuses "Pildid"
NB! Kuna Hiiu naised ei saanud ebasobiva praamigraafiku tõttu Villapäevadel osaleda, siis korraldame sarnase päeva lähitulevikus ka Hiiumaal. Kõik osaledasoovijad andke meile endast märku aadressil maalammas@maalammas.ee
Uute kohtumisteni!
¤ Olete oodatud Saaremaale õppima muistset ketramise kunsti!
Kõigile naistele ja tüdrukutele jõukohast ja sobivat oskust õpetame
kaunis Leisi alevis, vanas kangavärvimise vabrikus 7.oktoobril 2006.
Loe täpsemalt "Villapäevad ja kontakt"
 
¤ Oleme kätte saanud tänavuse "saagi". Pildil on näha Kihnu, Ruhnu, Hiiumaa, Saaremaa ja Harjumaa lammaste villast lõngad, mis tehtud Võhandu jõe ürgorus asuvas vanas Süvahavva lõngavabrikus. Sealsetelt möödundsajandi alguse ketrusmasinatelt saime üheksat eri värvi kaunist lõnga.
Vaata ka Süvahavva Loodustalu
 
¤ 19. august 2006 Muhus loodi Eesti Kullaketrajate Koda.
Muhu Villapäeval loodi eelmisel laupäeval naturaalsete kiudude ning vanaaegse käsitöö huvilisi koondav Eesti Kullaketrajate Koda.
“Sellist liikumine oli vajalik luua nii iidsete käsitöövõtete kui vanade sortide ning tõugude säilitamisele kaasaaitamiseks. Seda tegema andsid viimase tõuke meile poolteist kuud tagasi Inglismaal Woolfestil vastavad Shoti, Rootsi ja Norra ning USA organisatsioonid, keda inglise keeles nimetakse tavaliselt Spinners Guildideks.
Kohaliku lina ja vanaaegsete villalammaste kasvatamist tuleb elus hoida.
Ei lina, kanepit ega villalambaid pole meie maarahvas kasvatanud ilu pärast.
Kui kaovad oskused kiutaimi ja villa töödelda kaotame suure tüki oma kultuurist ning bioloogilisest mitmekesisusest.”
Liikumise algatajateks olid Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esinaine Kadri Tali, Gilleke Kopamees, Katrin Kabun ja Imbi Jäetma Eesti Maalamba Ühingust ning Muhu Käsitööselts “Oad ja Eed”.
¤ 30.juunist 1. juulini oli meil imepärane võimalus osaleda Inglismaal Cumbrias naturaalsetele kiududele pühendatud festivalil Woolfest 2006.
Sõit toimus tänu festivali korraldajale June Hall´le. Kahepäevase festivali käigus sai Eesti Maalmba Ühing tunda suurt toetust ja ka meie väljapanek sai suure huvi osaliseks.
Vaata ka woolfest ja teisi fotosid alapealkirja "Pildid" alt
¤ 6.-20. juunini toimusid Ruhnus Gilleke Kopamehe eestvedamisel lambapesu talgud. Saarerahvale olid appi tulnud ka Viljandi Kultuuriakadeemia tüdrukud. Lisaks sai õppida kedervarrega ketramist ja silmuskudumise eelset nõeltehnikat. Vaata fotosid Ruhnus toimunust alapealkirja "Pildid" alt.
¤ Eesti Vabaõhumuuseumis talvitunud maalammastel on talled sündinud!
 
¤ Lõppes projekti "Maalamba kui põlisväärtuse säilitamine Eestis" esimene
etapp.
UNESCO projekti koosolek Tartus 13.04.2006 Eestimaa Looduse Fondis.
Vaadati läbi 200 lamba fotod ja mõõdud , mis projekti raames viimase
pooleteist kuu jooksul on kogutud leidmaks vanaaegsete tunnustega loomi
erinevais paikades Eestis.
Ümber laua arvutist fotosid vaatamas Eestimaa Looduse Fond projektijuht Kaia Lepik, molekulaarbioloog Urmas Saarma Tartu Ülikoolist , Gilleke Kopamees Eesti Maalamba Ühingust, Kalle Eller Maavalla Kojast, O/Ü Tõhela Loomaarst Anneli Ärmpalu Idvand, Katrin Kabun Eesti Maalamba Ühingust.
¤ 8. ja 9. aprillil toimusid Lahemaal maalamba talgud.
 Pärandkoosluste Kaitse Ühingu kogemustega talgulised puhastasid vana küüni aset, põletasid risu ja vedasid kohale ehitusmaterjali.
Lahemaa Rahvuspargis toimunud küüni talgud maalammaste säilituskarjale ja villa tundmise päeva korraldasid Pärandkoosluste Kaitse Ühing www.pky.ee ja Eesti Maalamba Ühing.
PKÜ naisliikmed õppisid tundma maalammaste naturaalvärvilisi villasid, imetleti neist käsitsivalmistatud 7 värvilisi lõngasid ja samas õpiti ise trendikat kedervarrega ketramist. Kedervarrega lõnga valmistamist hindasid kõik väga põnevaks ja ürgnaiselikuks ajaviiteks!
Suvel plaanitakse ühist maalammaste pesemise- ja pügamisevõistlust Lõuna-Eestis või saartel. Sellega püütakse taas au sisse tuua kohalikud villa kasutamise traditsioonid.
Pildil Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esinaine Kadri Tali kedervarrega ketramist nautimas.
¤ Veebruaris 2006 algavate maalammaste kaardistamise ekspeditsioonide läbiviimiseks kutsuvad Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Maalamba Ühing üles andma teada põlistest lammastest ja nende kasvatajatest.
 Väga oodatud on teated väheldast kasvu, saleda kehaehituse, väikese pea ja lühikese sabaga sarvilistest või nudidest, mustadest, hallidest, valgetest, pruunidest või laigulistest lammastest üle Eesti. Oodatud on ka mälestused lambapidamisest ja villaga seonduvatest töödest.
Tel. 52 05 331
maalammas@maalammas.ee
Kirjuta kindlasti oma nimi, kontaktandmed ja kohanimi mälestuste juurde.
¤ UNESCO aitab välja selgitada Eestis säilinud maalambaid
1.veebruaril toimus Tartu Ülikoolis UNESCO projekti „Maalamba kui põlisväärtuse säilitamine Eestis“ avaseminar. Eestimaa Looduse Fondi juhitav projekt kestab 2006. aasta oktoobrini ja selle käigus toimub maalamba karjade kultuurgeograafiline kaardistamine ning fenotüübilised ja geneetilised uuringud.
¤ 9. ja 10. jaanuaril viibis Eestis Euroopa Komisjoni maaelu arengu programmide ja Sapardi direktor hr Antonis Constantinou ja maaelu arengu programmid II Eesti, Soome, Läti, Rootsi üksuse juht pr Josefine Loriz-Hoffmann.
 
 Visiidi eesmärgiks oli strateegiasuuniste ja strateegiavormi tutvustamine ning arutelu Eesti maaelu strateegia esmaste suundumuste üle. Piltidel on kõrgete külaliste ootamatu kohtumine eesti maalammastega Eesti Vabaõhumuuseumis
¤ HEAD UUT AASTAT!
¤ 17. ja 18. detsembril ootame kõiki Vabaõhumuuseumi Jõulukülla. Köstriaseme talus on võimalus tutvuda nii maalammaste kui ka värviliste maalammaste lõngadest valminud toodetega  
¤ Detsembrist 2005 kuulub Eesti Vabaõhumuuseumis olevasse maalamba karja lisaks Saaremaa uttedele ka Kihnu päritolu jäär Sass
¤ Alates septembrist 2005 võib maalammastega tutvuda Eesti Vabaõhumuuseumis!
 
¤ Esimesed Kullaketrajate Villapäevad toimusid 29. juulil 2005 Lahemaal Sae talus. Sügisel plaanime jätkata Kullaketrajate Villapäevade sarja.
Mitmevärvilistelt maalammmastelt saab villa 3 korda aastas! Sellega kaasneb hulga tänaseks unustusse vajuvaid tähtsaid tegevusi, mida Villapäevadel meelde tuletame ja teha plaanime:
lehisvihtade valmistamine talviseks söödaks, mis on maalammastele villakasvuks väga vajalikud;
iidvana kombe kohaselt lamba pesemine enne villa niitmist;
lamba niitmine ehk pügamine (haruldaste sepa valmistatud
väikeste naisekäele sobivate lambaraudadega);
villanoppimine ja sorteerimine;
kraasimine maalammaste villa töötlemise hõlbustamiseks muretsetud vändaga käsikraasidega (igaüks saab tööga hakkama!);
muinasajal kasutusel olnud püsttelgedel kanga kudumine (põnev ja kõigile jõukohane tegevus!)
 Sügisesel Kullaketrajate Villapäeval õpitakse lisaks ka kedervarrre ja vokiga ketramist!
Kui oled huvitatud Sügisesel Kullaketrajate Villapäeval osalemisest, siis anna meile teada maalammas@maalammas.ee
¤ Juunis 2005 võis meid kohata Viru torni juures Tallinnas….
  
|
|
